23/12/2025
Incazelo kaKhisimusi
Yini oyithandayo ngoKhisimusi? Uyayithanda imibukiso emafasiteleni ezitolo ezinkulu? Izibani ezikhanyayo emigwaqweni yezitolo? Yenza Uyakuthanda izipho nokudla okumnandi? Noma mhlawumbe ujabulela indlela uKhisimusi ohlanganisa ngayo abangane nemindeni?
Kodwa bewazi yini ukuthi uKhisimusi ukhumbula ukuzalwa kwendoda egama layo linguJesu Kristu?
UKhisimusi uwumkhosi wokuzalwa okukhethekile, ukuzalwa okungcwele . Ukuzalwa kukaJesu Kristu. Igama likaJesu kwakuyigama lakhe, kodwa elithi "uKristu" akulona igama lomndeni - liyisiqu , igama lasendulo elisho "ogcotshiweyo" noma lowo obekwe eceleni nguNkulunkulu ukuba abe yinkosi . Ngakho-ke, ubani uKristu okuzalwa kwakhe kugujwa amaKristu ngomhlaka - 25 Disemba ? Ake sibone ukuthi iBhayibheli lithini.
Indaba yokuqala kaKhisimusi
ETestamenteni Elisha leBhayibheli , eVangelini likaLuka, isahluko 1, sifunda ukuthi --
“Ngenyanga yesithupha ingelosi uGabriyeli yathunywa nguNkulunkulu emzini wase- Antiyokwe Galilee, Nazarethogama lawo linguJosefa, wendlu kaDavide; igama lentombi lalinguMariya . Ingelosi yangena kuye, yathi: “Sawubona, wena ophiwe umusa, iNkosi inawe ; ubusisiwe phakathi kwabesifazane.” (Luka 1:26-29)
Lapha sethulwa kowesifazane ogama lakhe linguMariya, oyintombi, futhi othembisene ukushada nendoda egama lakhe linguJosefa. Ingelosi, isithunywa sikaNkulunkulu, iya kuMariya ukuze imazise ukuthi ubhekwa njengowesifazane okhethekile emehlweni kaNkulunkulu.
“Kwathi embona , wethuka ngezwi lakhe, wazibuza ukuthi lokhu kungaba yini ukubingelela. Ingelosi yathi kuye: “Ungesabi, Mariya, ngokuba uthole umusa kuNkulunkulu. Bheka, uzakukhulelwa, uzale indodana, uyiqambe igama lokuthi uJesu. Uyakuba mkhulu, abizwe ngokuthi iNdodana yoPhezukonke; iNkosi uNkulunkulu iyakumnika isihlalo sobukhosi sikayise uDavide; uyakubusa phezu kwendlu kaJakobe kuze kube phakade; nombuso wakhe awuyikuphela.” (Luka 1:30-33)
Ingelosi kaNkulunkulu yatshela uMariya omdala ukuthi uzoba nomntwana ogama lakhe linguJesu . Wayezoba yindoda enkulu kakhulu - iNkosi ezobusa umbuso owawubuswa uDavide, inkosi kweIsrael owaphila iminyaka eyi-1000 ngaphambi kukaKristu . UMariya naye wayengowozalo lweNkosi uDavide , yilesi sizathu sokuba umntwana azalwe. uzokwamukela isihlalo sobukhosi 'sikayise uDavide'.
INdodana Yomuntu, neNdodana kaNkulunkulu
uJesu ubizwa ngokuthi ‘iNdodana yomuntu’ okusho ukuthi – ngoba ngonina wayevela kubantu, futhi ngezinye izikhathi ‘iNdodana kaNkulunkulu’ – ngoba ngoYise, uNkulunkulu, wayenomunye umzali okungekho omunye umntwana owayenaye.
UMariya wathi engelosini: “Lokhu kuyakwenzeka kanjani, lokhu ngingazi ndoda na?” Ingelosi yaphendula yathi kuye: “ UMoya oNgcwele uzakuza phezu kwakho, amandla oPhezukonke akusibekele; ngakho-ke lokho okungcwele okuzozalwa nguwe kuyakuthiwa iNdodana kaNkulunkulu.” (Luka 1: 31-35 )
UMoya oNgcwele ungamandla kaNkulunkulu. Yilawa mandla ayezovumela intombi , uMariya, ukuba ikhulelwe umntwana womfana. Ngakho-ke, uJesu wayezoba yiNdodana kaNkulunkulu.
Uma siqhubeka nesahluko sesibili sikaLuka, sizofunda ngokuzalwa kukaJesu kwangempela.
“Kwathi ngalezo zinsuku, kwaphuma isimemezelo kuKesari Awugustu sokuba kubhalwe phansi umhlaba wonke. ( Lokhu kubhalwe phansi kwaqala lapho uKhureniyu engumbusi wezwe Syria.) Bonke baya ukuyobhalwa phansi, yilowo nalowo emzini wakubo. UJosefa naye wakhuphuka eGalile, waphuma emzini wezwe Nazareth, waya eJudiya, emzini Davidothiwa i- Bethlehem“;” (ngokuba wayengowendlu nozalo lukaDavide:) ukuyobhalwa kanye noMariya umkakhe ayemthembisene naye, esekhulelwe.”
Lapha sithola igama lomuzi ku-Israel lapho uJesu azalelwa khona – Bethlehem. (Ukuzalwa kwakhe kulo muzi kwaprofethwa eminyakeni engu-500 ngaphambili eTestamenteni Elidala)
“Kwathi beselapho, izinsuku zokubeletha zaphelela. Wabeletha indodana yakhe eyizibulo, wayisonga ngezingubo zokumboza, wayibeka emkhombeni, ngokuba babengenandawo endlini yezihambi.”
UMariya noJosefa babengenakuyithola indawo yokuhlala e-A.D. Bethlehem, ngakho uMariya wazala uJesu esitebeleni. UJesu wabekwa emkhombeni, okuyindawo yokondla izilwane. Lokhu kufanekisela ukuthi uJesu wayezoba mnene kangakanani kukho konke ukuphila kwakhe.
“Kwakukhona abelusi kulelo zwe behlezi endle, belinda umhlambi wabo ebusuku. Bheka, ingelosi yeNkosi yeza kubo, inkazimulo yeNkosi yabakhanyisa nxazonke; besaba kakhulu. Ingelosi yathi kubo: “Ningesabi; ngokuba bhekani, nginibikela izindaba ezinhle zenjabulo enkulu eyakuba kubo bonke abantu. Ngokuba nizalelwe namuhla emzini woMsindisi David, onguKristu iNkosi.”
Nasi isimemezelo sokuzalwa kukaKristu - lowo ogcotshiwe , noma omiselwe , ukuba yiNkosi futhi alethe ukuthula emhlabeni . Ingelosi yaqhubeka yathi --
“Futhi lokhu kuyakuba yisibonakaliso kini: Nizothola umntwana egoqwe ngezingubo zokusonga, elele emkhombeni. Masinyane kwaba khona isixuku sebutho lasezulwini kanye nengelosi sidumisa uNkulunkulu, sithi: “Udumo kuNkulunkulu phezulu, nokuthula emhlabeni, nentando enhle kubantu.” Kwathi lapho izingelosi sezisukile kubo ziya ezulwini, abelusi bathi omunye komunye: “Masiye eBetlehema, sibone le nto eyenzekileyo iNkosi esisazisile yona.” (Luka 2)
Yeka umzuzu ojabulisayo ukuzwa izingelosi zidumisa uNkulunkulu ngoba iNdodana yaKhe yayifikile emhlabeni! Ngolunye usuku, uJesu Kristu wayezoba nomthwalo wemfanelo wokuletha ukuthula emhlabeni kanye nentando enhle kubantu.
Ukuzalwa kukaKristu kwathenjiswa indoda nowesifazane bokuqala:
Kodwa lokhu kusho ukuthini kithi? INkosi uJesu Kristu isithinta kanjani njengabantu ngabanye? Impendulo yalokho iqala emuva eTestamenteni Elidala, incwadi yokuqala yeBhayibheli ebizwa ngokuthi uGenesise.
Indoda nowesifazane bokuqala, u-Adamu no-Eva, badalwa ngamandla kaNkulunkulu. UNkulunkulu wadala u-Adamu ngothuli lomhlabathi, futhi wadala u-Eva ohlangothini luka-Adamu (Genesise 2:7 & 21-23). Bayalwa ukuba bangadli isithelo somuthi wokwazi okuhle nokubi eNsimini yase-Edene (Genesise 2:17). Kodwa-ke, inyoka, enikwe amandla okukhuluma nguNkulunkulu, yalinga u-Eva ukuba adle isithelo. Wasidla wabe esenikela isithelo ku-Adamu, naye owadla isithelo (Genesise 3:1-6). U-Adamu no-Eva babonile!! Babengawulalelanga umyalo ovela kuMdali wabo. Njengesijeziso, uNkulunkulu wathi “ungumhlabathi wena, uzakubuyela emhlabathini” (Genesise 3:19). Ngakho-ke, isijeziso sesono sabo kwakuwukuguga, ukufa, nokubuyela emhlabathini.
Ngakho-ke, ingabe leso yisiphetho sawo wonke umuntu? Ingabe abantu banento eyodwa kuphela abangayilindela - ukungcwatshwa emhlabathini kanye nokufa phakade? Izindaba ezinhle ukuthi - ngoJesu Kristu, singasindiswa ekufeni futhi siphile phakade embusweni kaNkulunkulu waphakade!!
Ake sifunde umlando wokuqala ongokwesiprofetho womsebenzi kaJesu Kristu wokusindisa –
UNkulunkulu uthi enyokeni ngemva kokuba ebangele u-Eva ukuba one – “ Ngizobeka ubutha phakathi kwakho nowesifazane, naphakathi kwenzalo yakho nenzalo yakhe; yona iyakuchoboza ikhanda lakho, wena uyakulimaza isithende sayo.” (Genesise 3:15)
Leyo ndodana yowesifazane, 'iNdodana yoMuntu' ekhethekile, indodana yentombi, uMariya, yayingeke izalwe eminyakeni eminingi kamuva.
Kungase kubonakale kungavamile kithi ukuthi izahluko zokuqala eBhayibhelini - isenzakalo esidala kunazo zonke emlandweni wesintu, ziphela ngesithembiso ngoJesu esaqala ukugcwaliseka ngoKhisimusi wokuqala.
“Waziwa kusengaphambili ngaphambi kokusekelwa kwezwe, kodwa wabonakaliswa ezikhathini zokugcina ngenxa yenu” (1 Petru 1:20).
Lokho kusho ukuthi ngisho nangaphambi kokuba uNkulunkulu aprofethe ku-Eva ngokuzalwa kwendodana, uNkulunkulu wayesevele “wazi” ngoJesu. Singasho ukuthi uNkulunkulu “wabona kusengaphambili” uMariya ekhulelwa, futhi ebeletha esitebeleni.
Ngakho-ke lapho uNkulunkulu enza leso sithembiso ku-Eva, wayengenakubona nje kusengaphambili ukuzalwa kukaKristu, kodwa futhi nokufa kukaKristu.
UKhisimusi nePhasika
Lesi yisikhathi sokwethula omunye umkhosi wamaKristu – iPhasika, eliba khona eNtwasahlobo. IPhasika alidonseli ukunaka kwezitolo ezinkulu, futhi aligujwa ngezipho nokudla ngendlela efanayo, kodwa ngaphandle kwePhasika, uKhisimusi ubungeke ube nalutho – ngoba ukuzalwa kukaJesu ngoKhisimusi kwakuwukuqala nje. Kungukufa nokuvuka kukaJesu ngePhasika, okwaqeda isithembiso sikaNkulunkulu kumuntu wokuqala nowesifazane.
Khumbula ukuthi uNkulunkulu akathembisanga nje kuphela ukuthi le Ndodana yoMuntu ekhethekile izozalwa, kodwa nokuthi inyoka “izolimaza isithende sayo”
Lokhu kufanekisela lokho uJesu Kristu ayezokufeza. Inyoka imelela isono, (esiholela ekufeni) kanti owesifazane (onomthwalo wokuzala ukuphila), umelela izinto zikaKristu, kanti inzalo yakhe ibhekisela kuKristu uqobo. Ngakho-ke, kwakuyoba khona ubutha, noma inzondo, phakathi kwamandla okufa namandla okuphila.
Sifunda isithembiso sikaNkulunkulu: “Iyakuchoboza ikhanda lakho, wena uyakulimaza isithende sayo.” Ngakho ake sicabange ngala mazwi. Ukuchoboza noma ukuphula ikhanda lomuntu kusho into ebulalayo, kodwa ukuchoboza noma ukuphula isithende somuntu, yize kubuhlungu, akusho ukuthi isiphetho sokugcina sizophela.
UJesu Kristu wabethelwa esiphambanweni . Lena kwakuyindlela yokubulala eyasungulwa amaRoma cishe ngo-200BC. (Nakuba iNkosi uDavide yaprofetha ukuthi inzalo yakhe yayizofa ngokufa esiphambanweni eminyakeni engu-800 ngaphambi kokuba amaRoma ayisungule).
“UPilatu [umbusi waseJudiya] esefuna ukukhulula uJesu, waphinda wakhuluma nabo. Kodwa bamemeza, bathi: “Mbethele , mbethele.” Wathi kubo okwesithathu: “Ngani, wenze bubi buni na? Angitholanga sizathu sokufa kuye; ngakho-ke ngizomshaya, ngimkhulule . ” Baqhubeka bememeza ngezwi elikhulu, befuna ukuba abethelwe. Amazwi abo nawabapristi abakhulu anqoba. UPilatu wanquma ukuthi kwenziwe njengoba bekufuna. Wakhulula lowo owayefakwe etilongweni ngenxa yokuvukela umbuso nokubulala, ababemcela; kodwa wamnikela uJesu entandweni yabo… Kwathi sebefikile endaweni, ebizwa ngokuthi iKhalvari, bambethela khona” ( Luka 23:20-25,33)
Kwakuyinqubo ebuhlungu kakhulu . AmaRoma asebenzisa le ndlela ukwesabisa abantu abangaphansi kwawo ukuba bazithobe. Ukubethelwa esiphambanweni kwakuhlale kubulalayo. NoJesu naye wafa ngakho. Kodwa ngemva kwezinsuku ezintathu, wavuswa kwabafileyo. Yingakho kuthiwa inyoka “izomlimaza isithende” . Bekufanele kube ukuphela kukaJesu, kodwa kwakungengenxa yokuthi uYise wamvusa.
IPhasika – UJesu uba ngowokuqala ukuvuka kwabafileyo
UJesu wayesethuneni izinsuku ezintathu. Akabonakalanga nje sengathi uyafa, noma ingxenye yakhe kuphela efa, kodwa wayefile ngempela. Kamuva watshela umfundi wakhe uJohane:
“ Ungesabi, ngingowokuqala nowokugcina, futhi nginguye ophilayo. Ngafa, bheka, ngiyaphila kuze kube phakade, futhi nginezihluthulelo zokuFa nezeHayidese.” (IsAmbulo 1:19)
Esahlukweni esilandelayo sikaLuka ngemva kokulandisa kokubethelwa esiphambanweni sifunda ukuthi -
“Ngosuku lokuqala lweviki , ekuseni kakhulu, bafika ethuneni, bephethe izinongo ababezilungisile, nabanye kanye nabo.
Bafumana itshe ligingqiwe ethuneni. Bangena, abasitholanga isidumbu seNkosi uJesu. Kwathi besadidekile kakhulu ngalokho, bheka, amadoda amabili emi ngakubo, egqoke izingubo ezicwebezelayo. Besaba, bekhothamela phansi ngobuso , bathi kubo: “Nifunelani ophilayo kwabafileyo na? Akekho lapha, uvukile; khumbulani ukuthi wakhuluma kini eseseGalile, ethi: ‘ INdodana yomuntu imelwe ukukhashelwa ezandleni zabantu abayizoni, ibethelwe esiphambanweni, ivuke ngosuku lwesithathu.’ Futhi bakhumbula amazwi akhe. (Luka 24:1-8)
Wanambitha ukufa ngenxa yawo wonke umuntu
Manje, ukufa kukaJesu okuwumhlatshelo kwafezani? Kwenza mehluko muni kimi nakuwe? Ake sifunde kumaHebheru isahluko 2 –
“Kodwa sibona uJesu, owenziwe waba mncane kancane kunezingelosi ngenxa yokuhlupheka kokufa, ethweswe umqhele wenkazimulo nodumo, ukuze ngomusa kaNkulunkulu ezwe ukufa ngenxa yabo bonke… Ngakho-ke njengokuba abantwana behlanganyela inyama negazi, naye uqobo wahlanganyela kukho lokho; ukuze ngokufa ambhubhise lowo owayenamandla okufa, okungukuthi, uDeveli” (Hebheru 2:9 & 14)
UKristu wabhubhisa amandla okufa, okubizwa ngokuthi udeveli (incazelo engokomfanekiso yesono , hhayi isidalwa sangempela ), ngaleyo ndlela ukugcwaliseka kokuthi “kuzochoboza ikhanda lakho”.
UNkulunkulu walungiselela isintu indlela yokuphunyuka ekufeni . Wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, uJesu Kristu, ukuze sisindiswe emandleni okufa.
UNkulunkulu “ufisa ukuba bonke abantu basindiswe futhi bafinyelele ekwazini iqiniso.” (1 Thimothewu 2:4)
Lesi sithembiso, lesi sipho esivela kuNkulunkulu sijabulisa kakhulu futhi sihlala isikhathi eside kunezinsuku ezimbalwa zokujabulela ukuthenga nokudla kukaKhisimusi nabangani nomndeni - uKhisimusi uza kanye ngonyaka. UNkulunkulu, ngokufa kweNdodana yakhe, usinikeza umkhosi omkhulu kakhulu, ongowansuku zonke kulokhu kuphila - bese kuba phakade ekuphileni okuphakade.
“ Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuba yilowo nalowo okholwa yiyo angabhubhi, kodwa abe nokuphila okuphakade.” (Johane 3:16)
Lesi sipho, esivela kuNkulunkulu, siya kuwe, mathupha. UKhisimusi nePhasika akuzona nje izenzakalo zomlando zezwe elincane eMpumalanga Ephakathi ezigcinelwe ukuzijabulisa noma izizathu zemizwa, ziyizenzakalo ezimbili ezibaluleke kakhulu emlandweni womhlaba - ukuzalwa nokufa, kanye nokuvuswa kwalowo owayeyiNdodana yoMuntu kanye neNdodana kaNkulunkulu.
Uyafuna ukuthola okwengeziwe ngendlela ongakuthola ngayo ukuphila okuphakade ngoJesu Kristu iNkosi yethu? Sicela uxhumane nekheli elingemuva kwaleli pheshana.
Fiona Szabo,
I-Copenhagen Denmark, uDisemba 2006