Knollwood United Methodist Church

Knollwood United Methodist Church Welcome to join our Sunday Worship in person and on-line. The English service begins at 10:00 a.m., followed by the Tongan service at 12 noon.

As a church, we strive to love God wholeheartedly and to share His grace and love with our neighbors.

09/07/2026

'Ofa ke mou ma'u ha 'aho Malolo (Labor Day) lelei ihe 'Eiki 'ihe 'aho ni:

Mōnite, Sepitema 7: Lau Folofola – ‘Ekisoto 14: 19-22.
Ki’i Ama: ‘Eikisoto 14:19-20, “Pea na‘e hiki ‘a e ‘āngelo ‘a ‘Elohimi, ‘a ia kuo ne hā‘ele mu‘omu‘a ki he tau ‘a ‘Isileli, ‘o ne hā‘ele mei mui; pea na‘e hiki ‘a e pou ‘ao mei honau ‘ao, ‘o tu‘u mei honau tu‘a; 20‘o ne hū ‘i he vaha‘a ‘o e tau ‘a ‘Isipite mo e tau ‘a ‘Isileli, ‘o ne ‘i ai pē ko e ‘ao mo e fakapo‘uli; pea ne fakamaama ‘i he pō: ko ia na‘e ‘ikai ke vāfeinofi ai ‘a ē mo ē ‘i he pō kotoa.”
Pou ‘Ao: ‘Oku tau kamata ‘a e uike fo’oú pea mo e talanoa ‘o hono fakamōmoa’i ‘e Sihova ‘a e Tahi Kulokulá. Ko e talanoa mālie, mahino mo maheni. Pea ‘i he ‘ene pehē, te tau ala lau fakapaheke pe ‘a e talanoá ‘o fakalaka he ngaahi me’a na’e mahu’inga ke fai ha tokanga ki ai. Ka ‘oku fiema’u ke tau foki ki hono tefito’i ‘uhinga ‘o e talanoá – ko e hā ‘a hono ‘uhinga ne fakahoko ai ‘e Sihova ‘a e fu’u ngāue mana ko ‘ení? Ko e talanoa ‘eni ‘o Sihova mo ‘ene kakai pelé. Ko e tali ki he fehu’í ni, na’e mahu’inga mālie ki he kau ‘Isileli ‘o e Tahi Kulokulá, pea ‘oku kei mahu’inga mālie kiate koe mo au ‘i he senituli 21. “’E tau ‘a Sihova ma’amoutolu bea te mou fakalogo be.” Tau vakai ki he Ki’i Ama ‘e ‘ahó ni, kuo hiki ‘a e ‘angelo ‘a Sihova na’e hā’ele mu’omu’á ‘o taki ki he tu’a ‘o e kau ‘Isilelí ke hoko ko honau malu’i. Pea fokotu’u ai ‘a e fu’u ‘ā fonua ko e po’uli ke ne fakangata ‘a e kau ‘Isipité, kae hopo ‘a e ‘ahó ki he kau ‘Isilelí ke fakamahino ko eni hono kakaí, pea te ne malu’i mo fakahaofi kinautolu. Taumaiā ko e fai fakahaofi ha’a tangata ke ki’i male atu pe mo fakamahamahalo. Ko e nima ngāue ‘eni ‘o Sihová na’a ne ngaohi ‘a langi mo māmani. Hangē ‘oku tau toe fanongo fo’ou ki he talanoa ‘o e Fakatupú, pea mo hono fakakau’ā ‘a e po’ulí mo e ‘ahó, ‘o ngata hé ‘a e taha pea kamata hé ‘a e taha, ka “na‘e ‘ikai ke vāfeinofi ai ‘a ē mo ē ‘i he pō kotoa.” Kapau na’e kei veiveiua ‘a Felo mo ‘Isipite pe ko hai ‘a e kau Isilelí, na`e mahino ia `i he Tahi Kulokulá; ko e kakai ‘eni ‘a Sihová, pea ‘oku tau ‘a Sihova ma’anautolu. Ko e tāpuaki ia ‘o e kau mo Sihová, he ko e me’a na’á ne fai ma’a ‘Isilelí, `okú ne kei faí ni ma’atautolu ‘i hotau kuongá ni. Neongo ‘oku te’eki ke tuli kitautolu ha’a fu’u kau konga tau mālohi, ka ‘oku tau ‘osi a’usia pe ‘a e ngaahi taimi ‘i he mo’uí ‘oku hangē ‘oku tuli tāmate’i kitautolu ‘e he manavahē mo e puputu’ú koe’uhi ko e ngaahi faingata’a mo e ha’aha’a ‘o e mo’uí ‘oku tau fekuki faka’aho mo iá. Pea hangē ‘oku fakalokiloki mai ‘a po’ulí ke ne kāpui ‘a e mo’uí. Mole ‘a e nongá mo e ‘amanakí, tahi mei hé pea vai mei hé. Pe ko e maumau ‘i he lotofale ‘o e fāmilí, pe ko e fe’amokaki fakaseniti, pe ko e maumau fakaeloto, ka ko e ngaahi “Tahi Kulokula” kuo nau tu’u ke loki ‘etau mo’uí. Ka ‘oku kei tatau pe ‘a e fehu’í – ko e kakai kitautolu ‘a hai? ‘Oku kei a’u mai ‘a e ivi mo e mafi ‘o e ‘Otua fakamo’uí, ke tataki mo malu’i ‘a hono kakaí. Tau fai pe hotau ngafá, ko e tauhi ki he `Otua na`a ne ngaohi kitautolú, he ‘okú ne kei tau pe ma`atautolu.
‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: ‘Eiki tokoni mai, Ke u nima mo e va’e. ‘A e lotu, mo e tauhi ma’u. Hoku vaha’angatae. ‘Emeni.
-------------------------------------------------

09/05/2026

Tokonaki, Sepitema 5: Lau Folofola – Matiu 18: 15-20

Ki’i Ama: Matiu 18: 15, “Pea kapau `e fai hala `e ho tokouá, mole pe koe `o fakamahino kiate ia, fakaekimoua pē: kapau te ne tokanga kiate koe, kuó ke ma`u mai ho tokouá.”

Pou ‘Ao: ‘Oku fakafaingofua’i ‘e he mitia fakasōsialé ‘a e moveuveú he ‘ahó ni ‘o kehe ange ia mei ha toe taimi he hisitōliá. Ko e ki’i fo’i text pē, pe ko ha post he Facebook pe ko ha lea ‘i ha group chat ‘oku vave ‘aupito ange hono tufaki pea mo ‘ene maumaú ‘i ha’atau lava ke fakalelei’i, fakakaukau pe lotu ki ai. Ko e me’a na’e kamata si’isi’i pe ‘i he vā ‘o ha toko ua, ‘e lava ke hoko vave ko ha faingata’a ‘i he fāmilí, uesia ai mo e nofo ‘a e Siasí, pea mo e feohi he sosaieti. ‘I he taimi pehē, ‘oku mahu’inga ‘aupito ai ke tau fanongo ki he folofola ‘a Sīsū ‘i hotau Ki’i Ama ki he ‘ahó ni. ‘Oku ‘ikai ke folofola ‘a Sīsū ke tau fakalahi e kakai ‘oku nau ‘ilo ki he palopalemá, ka ke tau fakasi’isi’i e leá kae fakalahi e ‘ofá. ‘Oku fa’a ma’u hala e ni’ihi ‘i he’enau pehē, ko e kau pe ki he Lotú, ko e ‘osi atu ai pe ia e ngaahi palopalema na’a nau fetaulaki mo ia kimu’á. Ka ‘oku tatau pe me’a ‘okú ke mea’í mo ia ‘oku ou lave’í, ko e Siasí ‘oku ‘ikai ko ha feitu’u ‘oku ‘ikai toe ‘i ai ha tōnounou; ko e Siasí ko e feitu’u ia ‘oku fakataha ai e kakai tōnounou ‘oku lolotonga ako ke mo’ui ‘i he kelesí. Ko ia ai, ‘e kei ‘i ai pē e loto kehekehe, loto mamahi, ta’emahino, ta’efieauna, meheka, fakafekiki etc.,. Ka ko e liliu ‘oku fai ‘e he Māfimafí ‘oku ‘ikai ko hono to’o atu kotoa e ngaahi faingata’á mei hotau vā, ka ko hono ako’i kitautolu ke tau fehangahangai mo ia ‘i he founga ‘a Kalaisi. ‘Oku faingofua ange he ‘ahó ni ke tau lea ki he kakai kehe fekau’aki mo ha taha, ‘i he’etau lea tonu ki he taha ko iá. ‘Oku tau faingofua’ia ange hono tautau ‘etau fo he Facebook, ‘i ha’atau a’u tonu ki he taha ‘oku tau mamahi ki ai, ‘o talanoa mo ia, ‘o hangē ko e fale’i ‘a Sīsū. A’u tonu ki ai ke mo talanoa: lea ‘aki e mo’oní, kae fai ‘i he ‘ofa; fakamatala’i e mamahí, kae ‘oua ‘e fakamaa’i e taha; kole ha fakalelei, kae ‘oua ‘e kumi ha fakangatangata ke toe mavahe ai. ‘Oku hiki ‘e Paula ‘ia ‘Efeso 4:15, ke tau “lea ‘aki ‘a e mo’oní ‘i he ‘ofa.” ‘Oku fiema’u fakatou’osi e mo’oní mo e ‘ofá. Kapau ‘oku tau lea ‘aki e mo’oni ‘o ‘ikai ha ‘ofa, ‘e hoko ia ke ne faka-lavea’i ha ni’ihi. Kapau ‘oku tau ‘ofa ‘o ‘ikai ha mo’oni, ‘e hoko ia ko ha fakangofua ki he faihalá. Ka ‘i he taimi ‘okú na fakataha aí, ‘oku hoko e talanoá ko ha me’angāue ‘a e Laumālie Mā’oni’oní ke fakalelei’i mo fakamo’ui e vā. Ko e taha ‘oku talanoa ki ai a Sīsū ‘oku ‘ikai ko ha fili ke ikuna’i; ko ko e tokoua ia ke ma’u mai. Ko ia ai, ‘i he taimi ‘oku tau fetaulaki ai mo ha tōnounou ‘i he fāmilí, Siasí, pe komiunití, ‘oua te tau fakavave ke hiki he mitia fakasōsialé, pe ‘ave e talanoá ki he kau poupoú. Tau ki’i lotu, tau ki’i fakalongolongo, pea tau ‘alu ‘i he loto fakatōkilalo ke talanoa fofonga ki he fofonga, he ‘oku lahi ange e ivi fakamo’ui ‘o e lea ‘i he ‘ofá ‘i he ivi faka’auha ‘o e lea ‘i he ‘itá. Ko e mo’ui kuo liliu mo fakaivia ‘e he Māfimafí ‘oku hā ‘i he founga ‘oku tau solova ai e ngaahi vā kuo maumau. ‘Oku ui kitautolu ‘e Sīsū ke tau fili e hala faingata’a angé, ka ko e hala fakamo’ui: ko e hala ‘o e lea hangatonu, fanongo loto fakatōkilalo, mo e ‘ofa ‘oku kumi ma’u pē ki hono toe ma’u mai hotau tokouá.



‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: ‘E Sīsū, fakafonu au ‘aki ho’o ‘ofa ke u lea ‘aki e mo’oni ‘i he loto fakatōkilalo, fanongo ‘aki e kelesi, pea kumi ma’u pē ki hono fakamo’ui e vā mo hoku tokouá. ‘Emeni.

-----------------------------------------------------------------

Sāpate, Sepitema 6: Sāpate hono 14 Hili ‘a e Penitekosi. (Lanumata).

Lēsoni: ‘Ekisoto 12:1-14; Saame 149; Loma 13:8-14; Matiu 18:15-20.

-----------------------------------------------------------------

09/01/2026

Sepitema: Ke tau Mo’ui atu ko e Kakai kuo Liliu mo Fakaivia ‘e he Māfimafi / “That we may Live as People that has been Transformed and Empowered by the Almighty.”

Tūsite, Sepitema 1: Lau Folofola – ‘Ekisoto 12:11-14.



Ki’i Ama: ‘Ekisoto 12:14, “Pea ko e ‘aho ko iá ‘e hoko kiate kimoutolu ko e ‘aho ke manatua; pea te mou tauhi ia ko e kātoanga kia Sihova ‘i homou ngaahi to‘utangatá; ko e tu‘utu‘uni ta‘engata, te mou tauhi ia ko e kātoanga.”



Pou ‘Ao: Ko e taimi ‘e ni’ihi, ko e momēniti mahu’inga taha kiate kitautolu he mo’uí ko e ngaahi taimi ia ‘oku tau fakato’oto’o ke fakalaka mei aí. ‘Oku tau nga‘unu ke fakatonu ki he “vave” ‘a e laka ‘a e taimi, pea ko e lea ‘oku tau ngau’aki, “ko e ta pe mo laka.” Ko e tuai ‘ene lava ha fatongia ko ‘etau hanga atu ia ki he ngaue hoko. Ka ‘oku fakamanatu mai ‘e hotau Ki’i Ama ki he ‘ahó ni ‘oku ‘i ai e me’a mahu’inga he mo’ui ‘oku tonu ke tau ki’i taimi hifo ‘o fakamahu’inga’i. ‘Oku kehe ‘a e ‘ahó ni ia ki ‘Isileli mei ha toe ‘aho, pea ‘oua na‘a mou tauhi’i tatau e ‘ahó ni mo e ‘aho kotoa pe, ka mou “manatu’i ia.” Faka‘ilonga‘i hono mahu’ingá pea mou me’a’ofa ‘aki ia ma’á e to’utangata ka hokó. Ko e talanoa mālie lahi eni. ‘Oku toe lau houa pe pea tau’atāina ‘a ‘Isileli hili ia ‘enau nofo pōpula ‘i he ngaahi ta’u lahi ki ‘Isipite. Ko e teuteu eni ke motuhi ‘e Sihova e seini na’e ha’i pōpula’i ‘aki ‘a ‘ene kakai pelé. Kae kimu’a pea nau a’a mōmoa he Tahi Kulokula mo fakameleuku ‘e Sihova e kau tau ‘a Feló, pea hokoatu ‘enau fonongá ‘i he toafá, kuo tu’utu’unia kinautolu ‘e Sihova ke nau ki’i afe si’i ‘o kātoanga’i ‘a e ‘aho fakamanatú. Kapau te tau fehu’i pe ko e hā hano mahu’inga ‘o e kātoanga te nau faí? Ko e talí: Ko e manatú ko e ivi mo e mafai fakalaumālie ia. ‘Afio’i ‘e he ‘Otuá ‘a e vave ‘a e mo’ui ngalo ‘a ‘ene kakai pelé ‘o tatau pe mo kitautolu ‘i onopooni. Vave ma’u pe ‘ene ngalo ‘iate kitautolu ‘a e tauhi pau ‘a e ‘Otua ki he’ene folofolá ‘o tatau pe he’ene langi melié mo e taimi ‘oku tau ilifia ai. Ngalo vave ‘iate kitautolu ‘a e mahutafea ‘o e ‘Otuá mo ‘ene tokanga’i kitautolu he taimi ‘oku lahi mai ai e fakatauelé. Ngalo ‘ene manaola ‘i hotau lotolotongá he taimi ‘oku ‘u’ulu mai ai e kau fakafilí. Ko ia ‘oku ako’i ai ‘e he ‘Otuá ‘a ‘Isileli fakataha mo kitautolu he ‘ahó ni - ko e mo’ui manamanatu ko e konga pe ia ‘e taha ‘o hū mo e lotu ki he ‘Otuá. Ko e ngāue totonu ke ne pukepuke hotau lotó mo hotau laumālié ke kei tu’u taula pe ‘i he ‘Otua Māfimafi he taimi ‘oku ene mai ai e filí ke tohoaki’i kitautolu ke mama’o mei he ‘Otuá. Ko e laumalie ‘oku fai ‘aki e manatú, ko hono fakapapau’i ko e ‘Otua na’á ne fai honau fakatau’atāiná, ko Ia te ne taki kinautolu ‘i he toafá, fakahaofi mei he fili ‘o e vaa’ihalá pea mo fakatu’uta ki he Fonua ‘o e Tala’ofá. Ko e taimi pe ‘o ‘ene ngalo ‘iate kinautolu ‘a e ‘Otuá mo ‘ene ngāue na’e fai ma’anautolú pea ko e hē ia honau fonongá. Ko e taimi pe te nau fehu’ia ai ‘a e ngāue ‘oku fai ‘e he ‘Otuá ma’anautolú ko e taimi tatau ai pe ia ‘o e taumatuku atu mei honau lotó ‘a e me’a ‘oku mahu’inga ki he’enau nofó mo ‘enau tauhi vā ki he ‘Otuá. ‘Oku tau mo’ua mo kitautolu ‘i onopooní ‘i he faingata’a tatau mo ia na’e fekuki mo ‘Isileli. ‘E mahu’inga ke tau kau fakataha pe mo e Siate Folau ‘o e mahiná, “Ke tau Mo’ui atu ko e Kakai kuo Liliu mo Fakaivia ‘e he Māfimafí” pea ‘oua na’a ngalo ‘a Sihova mo ‘ene ngāue lahi na’e fai, pea ‘oku kei faí ni pe ma’atautolú.



‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: ‘Eiki, tokoni mai ke u manatua ma’u ko e ‘Otua Koe ‘oku ke fai ki ho’o palomesi pea u loto lahi ai keu kaungā fononga mo koe ‘i he ‘ofa mo e loto hounga’ia. ‘Emeni.

---------------------------------------------

08/31/2026

Mōnite, ‘Aokosi 31: Lau Folofola – ‘Ekisoto 12: 1-11.
Ki’i Ama: ‘Ekisoto 12:11, “Pea ko e anga eni ‘o ho’omou kai iá; kuo ‘osi no’o homou kongalotó, pea kuo ‘ai sū homou va’é, ‘o ma’u puke homou tokotokó: ‘io te mou kai ia hangē ha teu ke holá: ko e Pāsova ia kia Sihova.”

Pou ‘Ao: Ko e talanoa mo e kakai ‘oku fa’a folaú, tokua ‘oku ‘i ai pe ‘enau kato ‘oku ‘osi fa’o ko e teuteu pe ki he heka. Pe ko e fē taimi ‘oku fai ai e folaú, tautautefito ‘o kapau ‘oku fakatu’upakē, kuo ‘osi maau kotoa e me’a ‘oku nau fiema’u ‘i he kató. Ko hono ‘efi pe, heka ki he vakapuná. ‘Oku ‘i ai mo e lea ‘o e fa’ahinga pehē, tokua ‘oku nau “nofo pe ‘i he’enau kató” (live out of a suitcase). Ko e fakatataa ia ‘oku tau sio ki ai ‘i hotau Ki’i Ama ki he ‘ahó ni. Ko e Efiafi ‘o e Pāsová ‘oku ‘ikai ke ma’u ai ha fiemālie ‘a ha taha ‘oku teu ke kau he fonongá. Ko e efiafi ‘e ‘ikai ke toe tatau mo ha efiafi he ‘e motuhi ai ‘e Sihova e seini ‘o e nofo hopoaté pea fakahopo hono kakaí ki he hala ki he Fonua ‘o e Tala’ofá. Ko honau tu’utu’uní ko e kai pe mo teuteu ki he taimi ‘e angi mai ai e Takí. Ko ‘enau teuteú ko e konga ia ‘o ‘enau talangofuá pea ko ‘enau tokateú mo e maaú, ko e konga ia ‘o ‘enau falala mo e tui ‘Otuá. ‘Oku tau fa’a lotu ki he ‘Otuá ke ngāue mai ki he’etau mo’uí ka ‘oku ‘ikai ke tau fa’a mateuteu fakalaumālie ki he momēniti ‘okú ne tali mai ai ‘etau lotú. ‘Oku tau lotu ki ha liliu kae ‘ikai ke tau fie tukuange ‘a e me’a ‘oku tau loto ke liliú. ‘Oku tau lotu ke ne huluhulu hotau halá lolotonga ko iá ‘oku tau femo’uekina pe hono palani e me’a ke faí. ‘Oku pole’i kitautolu ‘e hotau Ki’i Amá ke fakakāinga’i ‘etau teuteú mo ia ‘oku tau lotu ki aí. Ko e mateuteú, ko e nofo ‘amanaki ‘e ngāue mai e kelesi ope atu ‘a e ‘Otua ‘i he taimi ‘oku ‘ikai ke tau ‘amanaki ki ai. ‘I he’ene pehē, ‘e mahu’inga ke tau fakangalokuloku mo tukuange atu ‘a e ngaahi me’a ‘oku tau ha’aki piki ki ai he mo’uí ni, ka tau teuteu atu ki he ta’e’iloá. Pea tau falala kakato ki he ‘Otuá ki he taimi te ne tu’utu’uni mai ai ke tau “Lakaatú”, ‘oku haohaoa ‘ene taimí pea ‘oku malu mo e hala ‘okú ne tuku ke tau fou aí, pea ko hono funganí, ko ‘ene kau he “Pāsová” (Lakaatu – pass over) fakataha mo kitautolu. Ko e mateuteu ‘a ‘Isilelí na’e ‘ikai tu’unga ia ‘i he’enau ilifia ki ‘Isipité, ka ‘i he’enau falala kakato ki he ‘Otuá. Na’á nau maau ki he lakaatú he na’á nau tui ki he’ene palōmesi: te ne fakahaofi kinautolu. ‘E mahu’inga ke tau ako mei he mateuteu ‘a ‘Isilelí. Ko ‘etau mateuteú, ‘e ‘ikai tu’unga ia ‘i ha’atau ngāue, ka ‘i he tui pe mo e falala ki he ‘Otuá. Ko e falala ‘e kei fai pe ‘e he ‘Otuá ‘a e me’a na’á ne fai ki ‘Isilelí ‘i hotau kuongá ni. ‘Okú ne kei fakaava pe matapā na’e tāpuní pea ‘oku kei mu’omu’a pe ‘i he halafonongá ‘o taki e kakai kuó ne filí. Ko ia, fai ‘a e teuteu ‘o e Lakaatú he ‘ahó ni mo e ‘amanaki ‘e Ui mai ‘a e ‘Eikí. Tauange ke tau tali kotoa pe, “’Eiku, ko e hā pe ho’o taimí, kuó u maau atu.”



‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: Teuteu’i hoku laumālie ‘e ‘Otua ke u muimui atu he taimi ‘oku ke ui ai au pea u falala kakato ki ho’o tatakí. ‘Emeni.

------------------------------------------

08/28/2026

Falaite, ‘Aokosi 28: Lau Folofola – Loma 12: 18-21.



Ki’i Ama: Loma 12: 21, “Vakai na’a ikuna kimoutolu ‘e he koví. Ka mou ikuna’i ‘a e koví ‘aki ‘a e leleí.”



Pou ‘Ao: ‘Oku taha pe taumu’a ‘a e tēvoló: ke ngaohi koe ke ke tatau mo ia. ‘Oku pole’i kitautolu ‘e hotau Ki’i Amá ke ‘oua na’a tuku ke ikuna’i tu’o ua kitautolu ‘e he tēvoló. ‘Oua na’a tau ‘oange hano faingamālie ke ne fakamamahi’i ai kitautolu pea mo ne kūmoa ai hotau lotó mo hotau laumālié. Sinoeme’a, tau feinga ke ikuna’i ‘aki e koví ‘a e leleí he taimi kotoa pe. Ko e mo’oni ‘oku faingofua ‘aupito ange hono lea ‘akí ‘i hono mo’ui ‘akí. ‘Oku tatau pe me’a ‘oku mou mea’í mo ia ‘oku ou lave’í. ‘Oku ‘i ai e taimi ‘oku tau fiu feinga ai ke amo hotau lotó pea pukepuke mo hotau “le’ó” ke ‘oua na’a hoko ko ha mā’anga ‘o e fāmilí, Siasí mo e sosaietí. ‘Asinga ai ko ‘ene tō mu’a pate mai ‘a e kohikohí pea kuo tau fiu hono feinga’i ke fakamokomoko hotau lotó. ‘Oku faingofua pe foki ke tau ki’i “homo pa to’o” ‘o hangē pe ko ia ‘oku fa’a teuteu ‘aki ‘etau peesi Facebook (Fofonga’i Tohi). Pea kapau na’e lava pe ā ke tāmate’i (delete) pea pulia ‘aupito ka kuo vave hono hiki atu ia ‘e he kakaí ki he’enau peesí pea kuo hoko ai pe ia ko hotau kahoa tauleva. Kaekehe, ‘oku kei tu’u pe fale’i ‘a e ‘apositoló ko ‘etau fuka tau. Ko e kakai ‘oku fili ke muimui ki he ‘Eikí ‘oku nau vivili ke tau ma’á e ‘Eiki ‘i he feitu’u kotoa pē, ‘i he taimi kotoa pē pea ‘i he tūkunga kotoa pe ‘oku ‘i ai e mo’uí. ‘Oku ‘ikai ko ha ‘uhinga lelei (excuse) ‘a ‘etau fa’a pehē, “’Oku tau kei kakano pe mo toto.” He na’e ‘i ai koā ha taimi na’a tau “laumalie” ai? Ko e talu pe hotau fanau’i mo ‘etau “kakano pe mo toto” pea ko hotau ‘ulungaangá ‘e tatau pe mo e fakangatangata ‘o e kakanó mo e totó he ko e efu pe kitautolu mo e kelemutu. Ka kuo tau ‘osi fakamo’oni ke muimui ki he ‘Eikí, te tau situ’a mei māmani kae muimui ki ai ‘i he taimi kotoa pe (houa ‘e 24). Pea kapau ko ia, pea ko e taimi fē leva ia na’e hū mai ai e tēvoló ke tala fatongia ‘i hotau lotó mo hotau laumālié? ‘Oku ‘ikai ha taimi ia ‘e mālōlō ai e tēvoló mei he fai hono fatongia tu’ukimu’á ko hono ngaohi kitautolu ke tatau mo ia. ‘E faka’ofo’ofa e me’a kotoa ‘e fai ‘e he kaungā fonongá, ka ‘e fanafana pe tēvoló he telingá - ko e fai ena ‘aki e laumālie ‘o e fe’au’auhi mo e fakafekake’i. Ko e taimi pe ‘oku tau faka’atā ai ha faingamālie ma’á e tēvoló, pea te ne fai hono tukuingatá ke ikuna’i koe ‘aki ‘ene hiki koe ke ke mā’olunga mo mahu’inga ange ‘i ha toe taha pea na’a mo e ‘Otuá, ‘oku ‘ikai ke kau ia he laú. Ko e tuai hono faka’ali’ali atu te na tatau mo e ‘Otuá, ko e ala ia ‘a ‘Ivi mo ‘Atama ‘o kai mei he fua ‘o e ‘akau na’e ta’ofí. Ko e me’a lelei pe ‘a e faka’aki’akimui he ko e founga pe ia na’e fai ‘e Kalaisí. Neongo ‘ene tāu mo e Palasí ka na’e ‘alo’i ia he ‘Ai’angakaí. Na’e ‘ikai ha’ane hia, ka na’á ne finangalo lelei pe ke pekia ka tau mo’ui ai. Na’á ne feinga he taimi kotoa pe ke ikuna’i ‘e he leleí ‘a e koví, pea fakafeta’i he ‘oku tau toloto monū’ia he lelei ko iá.



‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: Foaki mai ‘Eiki é ha ivi fe’unga ke ‘oua na’a ku fai sauni pea mo ha lotolahi ke u lava’i e ‘ahi’ahi ‘a e filí ‘aki ho’o ‘ofa lahí. ‘Emeni.

-------------------------------------------------

08/26/2026

Pulelulu, ‘Aokosi 20: Lau Folofola – Saame 124.

Ki’i Ama: Saame 124: 2-5, “Ka ne taʻeʻoua ʻa e kau mai ʻa e ʻEikí ʻI he ʻohofi mai ʻa e kakaí: Pehē naʻa nau folo moʻui kitautolu, ʻI he kakaha mai ʻenau houhaú; Pehē ne lōmekina kitautolu ʻe he ngaahi vaí, Kuo laka ʻi heʻetau moʻuí ʻa e vai fānofano; Pehē ne laka ʻi heʻetau moʻui ʻa e vaifā fielahí.

Pou ‘Ao: ’Oku tau maheni mo e ki’i tu`unga lea faka hua ko e “ta e ka-ne;” ko e lea `o e tu`a ngāue kuo fehalaaki pea fai `a e hahanu mo e `anaua ki ha tūkunga kehe. Ko e ‘ahó ni ‘oku tau vakai ki he fatu Saamé mo ‘ene “tā ‘a e ka-ne,” ‘o ‘ikai ko e “ka-ne” `o e hahanu mo e fakatomala, ka ko e “ka-ne” `o e fakafeta`i mo e fakatumutumu `i he fu`u lelei kuo fakahoko ‘i he kau mai `a e ‘Eikí. Pea ngāue`aki `e he fatu Saamé `a e ngaahi lea mahino mo fefeka ke ne fakamatala`i `a e taupotu `o e faingata`a na`e tu`unuku maí, “ka-ne” ta`e`oua `a e kau mai `a e `Eikí: folo mo`ui, lōmekina, ha`alu `i he nifo `o kinautolu. Ko e taipe tonu pe ia `o e mo`uí `i he kuonga faingata`a `oku tau fononga aí. Ka tau vakai ki māmani lahi, kuo fakahingoa `e he kau `ilo`iló `a e kuongá ni ko e Kuonga `o e Tala-‘Iló, Age of Information. Ko hono me`angāué ko e initānetí mo hono ngaahi mitia faka-sōsialé, telefoni “’ilo’iló” (smart phone). Ko e kotoa ‘o e ngaahi me`a- ngāue `oku taku ko e ngaahi me`angāue “ilo’ilo mo potó” ‘oku nau malava ke kaiha`asi `a e lotó mo e `atamaí, pea mole `a e tau`atāina, ‘o hangē kuo taki pōpula`i kitautolu `e he ngaahi me`angāue faka-tekinolosiá. Ka tau vakai ki he natula `o e `ahó ni–`oku lahi ange e taimi `o e fāmilí `oku kūmoa `e he tekinolosia faka-e-onopooni ko ení. Te tau `i he loki pe `e tahá, ka `oku `ikai ke fai ha talanoa, pe ko ha fe`uhi`aki, he `oku takitaha sio pe ki he`ene ki`i telefoni. `Oku mole `a e taimí `i hono muimui`i `a e fiema`u `a māmani `o fou mai `i he Facebook, Tik Tok mo e ngaahi mitia kuo tau faka`atā ke nau tu`utu`unia `etau mo`uí. Ka tau vakai ki he ngaahi fatongia `oku tau tulituli ke fakakakató, `oku lauta pea `ikai ke `i ai hano ngata`anga, pea hangē `oku tau hiki pe mei he fatongia ki he fatongia. Ka tau vakai ki he `etau fai tu`utu`uni ki he`etau pa`angá mo ho `etau koloá, `oku hangē `oku p**e keheá, he `oku `osi `i ai pe `a e ngaahi fiema`u ia `oku tau fakakaukau `oku fu`u vivili pea `e `ikai ke ala tuku ia. ‘Oku fiema`u ke fakatau é mo é he `oku `i ai `a e me`a pehē `a e kaungā`apí. `Oku fiema`u ke u hangē ko me`a mo me`á. ‘Oku faingofua `aupito ke “folo mo`ui” kitautolu `e he ngaahi me`a `o e māmani ko `ení. Pea tau hanga hake pe kuo lomekina kitautolu `i he ngaahi vai ta la `o e mo`ui ko `eni. “Ka ne” ta`e`oua `e kau mai `a e `Otuá, ko e ngaahi me`a ia te tau iku ki aí. Ko e ngaahi ngāue kotoa `oku tau fakahokó, `o kau ai `a `etau feohi mo e tekinolosiá, fakahoko fatongia mo `etau fai tutu`utu`uni ki he`etau pa`angá mo e koloá, `oku fiema`u kotoa pe ke fakakau mai `a e `Otuá ki ai. Ko e taimi pe kuo tau li`aki ai `a e `Otuá `o `ikai ke kau maí, pea fehalaaki leva `a e mo`uí, pea na`a mo e me`a na`e sai mo leleí, ‘o hangē ko e ngaahi fatongia `oku tau fakahokó, `e ala hoko pe `o maumau mo fehalaaki `o kapau `e `ikai “kau `a e `Eikí.” Tauange ke tau kau mo e fatu Saamé `i hono tā `a e “Ka-ne ta’e`oua `e kau mai `a e `Eikí,” ke tau mavahe mei he “tā `o e kané” `i ha`atau tō ki ha faingata`a mo ha mala`ia.

‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: `E `Otua Mafimafi, hā`ele mai `o kau `i he ‘eku ngaahi me`a kotoa pe `i he `ahó ni pea fai ma’u ai pe. ‘Emeni.

---------------------------------------------

08/25/2026

Tūsite, ‘Aokosi 25: Lau Folofola – ‘Ekisoto 3: 7-15.



Ki’i Ama: `Ekisoto 3: 14, “Pea folofola ‘a e ‘Otua kia Mosese, KO AU KO AU AI PE (I AM WHO I AM). Peá ne to e folofola ‘o pehē, ‘Ko ‘eni ‘a e lea te ke fai ki ha’a ‘Isilelí, Ko KO AU AI PE, kuó ne fekau au kiate kimoutolú.”

Pou ‘Ao: `Oku hoko atu `etau fakalaulauloto `i he talanoa `o hono “Ui `e he `Otuá `a Mōsesé.” Kuo fe`unga nai mo e ta`u `e fāngofulu (Ngaue 7:30) `a e fai `e Mōsese `a e ngāue faka-tauhisipi. Na`á ne hiki ai `a e fanga sipí ki he tu`a toafá, ki he tafa`aki `o Mo`unga Holepí, peá ne `ilo ai `a e ulo `a e vao talatala`amoá, hangē ne tau lave ki ai ‘aneafi. Fai ai ‘ena fefolofolai mo e ‘Otuá ke ‘alu ‘o ‘omi hono kakaí mei ‘Isipite. ‘Oku mahino ‘a e ‘āmio ‘a Mōsesé mo ‘ene feinga ke ‘oua ‘e fekau’i ia ki ‘Isipite. Ko ‘etau Ki’i Amá, ko e konga ai pe ia ‘o ‘ene feinga ke ‘oua ‘e ‘alu. Ko e fa’ahinga fakanāfala ‘oku tau fa’a fai ke ta’ofi ‘aki ha fatongia ‘oku ‘amanaki ke tau fua. Ko e mālié, he na’e tatau ai pe, pe ko e ha e ngaahi ‘uhinga vaivai na’e fokotu’u atu ‘e Mōsesé, na’e ‘ikai liliu ai e finangalo e ‘Otua ke Ui ia ki he fatongia faingata’á ni. ‘Oku tau kumikumi ‘uhinga ke ‘oua na’a tuku falala mai ha fatongia ka ‘oku ‘ikai māta’ofi ‘a e ‘omi kelesi mo e ivi ‘e he ‘Otuá ke fai’aki e fatongia ko iá. Kuo ‘osi palōmesi mai ‘a e ‘Otuá, “Te u ‘iate kimoutolu ‘e au ‘o a’u ki he ngata’anga ‘o māmani.” ‘Oku fakamanatu mai ‘e hotau Ki’i Amá kia Mōsese pea mo kitautolu ‘i hotau kuongá ni, ko e taimi ‘oku Ui ai kitautolu ki ha fatongia, ‘oku tau kaungā fua e fatongia ko iá mo e ‘Otuá. Pea ‘ikai ko ia pē, ka ko e ‘Otua ia ‘oku ‘ikai ke ‘i ai e ‘ata ‘o e feto’oakí pe ko e feliliuaki. Ko ia na’e ‘i he kamata’anga ‘o taimí, ‘okú ne ‘i hotau lotolotongá pea ko ia ai pe ‘a e ‘Otua ‘o e ‘apongipongí. ‘Oku uki kitautolu ‘e he Kaveinga ‘o e mahiná, “Ke Tau Fili ki he Founga `a e `Otuá, ko e Fakamaau Totonu mo e Mahutafea / “We Choose God’s ways of Justice and Abundance.” Ko e ngaahi me’a ‘oku tau milimilisiono mo ia he mo’uí, ko hono fakafe’iloaki kitautolu ki he konga si’i ‘o e ‘Imisi ‘o e ‘Otua Māfimafí. ‘I he’etau mo’ui he fāmilí, Siasí mo e fonuá, ‘oku tau fekuki ai mo e ngaahi me’a ‘oku tau pehē ko e fili pe ko e faingata’a. Ka ‘i he’etau vakavakai fakaleleí, ko e ngaahi nāunau ‘eni ‘o e ‘Otuá pea ko e konga pe ia hono teu’i kitautolu ki he ngaahi fatongia ‘oku teuteu ke ‘omi kiate kitautolú. Me’apango ko e taimi lahi ‘oku tau siokita pe ki he’etau fanga ki’i ma’ú mo e ‘uhinga fakafo’ituitui ‘o ‘ikai ke tau fakatokanga’i kuo loa hono ui hingoa kitautolu ‘e he ‘Otua Māfimafi ke tau tu’u ‘o fai ‘ene fekaú. Ko e tokolahi e kau Faifekau ‘oku nau fakamatala ‘enau ‘ilo kuo ui kinautolu ka nau fakaongoongo tuli pe. ‘Ikai fie tali e ui ‘a e ‘Otuá koe’uhi ko e sio ki hono fāmili, ngāue pe ko e hā pe ha ‘uhinga vaivai hangē ko Mōsesé ‘oku talá. Ko e ‘ahó ni,” Ko Au Ai Pe,” ‘okú ne ui kitautolu ke fakahoko e ngaahi fatongia kehekehe he mo’uí. Ko e mālié, ka tau tali, pea tau toki sio tonu ki he ‘imisi ‘o e ‘Otua Mafimafi he fononga ‘oku faí. Tauange ke ‘oua te tau kumi ‘uhinga, kae fei mo tali ‘ene Uí, ke hā e lāngilangi mo e kolōlia ‘o e ‘Otuá ‘i ho’o mo’uí, mo ‘eku mo’uí.

‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: Ka ‘i ai ha taha ‘oku fie ha’u, Ke ne ‘amanaki ‘e ‘i ai ha tau, Ka ka lava ia kuo tō mo’ona, ‘A e mo’ui ta’engata; Ha’u ‘a e fie ha’u, Ha’u ‘a e fie ha’u; Tala ki he Tonga mo e Tokelau, Ko e pōpōaki ‘ofa ‘a e Tamai, Fanau ke mou foki mai. `Emeni.

-------------------------------------------

08/24/2026

Mōnite, ‘Aokosi 24: Lau Folofola – ‘Ekisoto 3: 1-6.

Ki’i Ama: `Ekisoto 3: 5, “PEÁ ne folofola, ‘‘Oua te ke ofi mai ki heni, to’o ho topuva’é mei ho va’é, he ko e potu ‘okú ke tu’u ai ko e kelekele tapu.”

Pou ‘Ao: Ko e tohi ‘Ekisotó ‘oku kamata’aki ‘etau vakai kia Mōsese ‘okú ne lolotonga tauhi ‘a e fanga sipi ‘a ‘ene tamai ‘i he fonó. ‘Oku ‘ikai ko e ngāue faingofua ‘eni he ‘oku lahi hono ngaahi fatongia ke fakakakató. ‘Oku toe kanoni’aki ko e fanga sipi ‘oku ‘ikai ko e koloa ‘a Mōsese. He ka faiange pea hoko ha fa’ahinga me’a ki he fatongia ko ‘ení, te ne maumau’i lahi ‘aupito ‘a ngaahi vā-fetauhi’aki he lotofale ‘o e fāmilí. Lolotonga ‘a e tokanga pe ‘a Mōsese ia ki hono fatongiá mo fai ha’ana me’á, kuó ne fakatokanga’i atu ‘a e fu’u koto talatala ‘oku vela ka ‘oku ‘ikai ke hanga ‘e he afí ia ‘o keina ‘a e ‘akau ko iá. Na’e mei matangofua pe foki ke tokanga ‘a Mōsese ia ki ha’aná fatongia. ‘Ikai ko ia pē, ka ‘oku hulu atu foki ‘a e feitu’u ke ne ‘alu ki aí, fakataha mo hono tokanga’i e fanga sipí mo hono nāunaú. Ka na’e tohoaki’i ‘ene tokangá ‘e he maamá ke ne afe ki ai ‘o vakai ‘a e me’a fo’ou mo faka’ohovale kuó ne mamata ki aí. ‘Oku mole ke mama’o ha faka’ilo mai ‘e he Folofolá kiate kitautolu ‘oku lau mo sio ki he talanoá, ko e vela ‘oku sio ki ai ‘a Mōsese, te ne pehē ai ko e ‘Otuá ia. Ko e me’a ‘oku tau ‘iló, na’e liliu ‘e Mōsese ‘ene palaní: Na’á ne liliu ‘ene tokangá ki he me’a na’e ‘osi fakapapau’i, kae vakai mo sio ia ki he me’a fakalaumālie ‘oku ngalingali ‘e hoko mai. Ko e ako lahi ‘eni kiate kitautolu mo’umo’ua he Senituli 21 ‘oku tau fononga’iá. ‘Oku tau pehē ‘oku tau mo’umo’ua tokua ki he ngaahi ngafa, kae ngalo ‘oku tau fe’a’ao ma’u pe mo e ‘Otuá he halafonongá. ‘Oku fiema’u ia ke tau tuku hifo ‘a e ngaahi me’a ko é ‘oku tau pehē ‘oku pau mo tau anga ki aí, kae fakaava ‘etau mo’uí ki he ta’e’iloá he te tau sio ai ki he ‘Otuá. Ko e Ki’i Ama ‘o e ‘aho ko ‘eni, ‘oku fakamatala ‘a e a’usia ‘a Mōsese koe’uhi ko ‘ene afe ‘o vakai ‘a e me’a fo’ou mo faka’ohovale na’á ne sio ki he loto afí. Ongo mai leva ‘a e le’o ‘o e ‘Otuá ‘o talamai kia Mōsese ke to’o hono topuva’é he ko e potu ‘oku tu’u ai, ko e kelekele tapu”. Fakafeta’i ko e le’o ‘o e ‘Otuá ne lea mai kia Mōsesé. ‘Oku pehē tofu pe ‘a e folofola mai ‘a e ‘Otuá kiate kitautolu mei he ngaahi feitu’u ne ‘ikai ke tau ‘amanaki ki aí. Neongo ‘a e hulu e ngaahi le’o ‘oku lea mo tohoaki’i ‘etau tokangá he ngaahi ‘aho ko ‘eni, ‘oku ‘i ai pe le’o ia ‘o e ‘Otuá ‘okú ne ui mo fakaafee’i kitautolu. Tau kumi ki ai. Ko e ‘ata foki ‘e taha ‘oku tau sio ki he talanoa ‘o Mōsesé, hangē ne fai ha faka’ilonga mai ‘a e ngāué ‘oku teu mai kiate ia he kaha’ú, hono taki ‘o e fanga sipi ‘a e ‘Eikí, ‘a e Ha’a ‘Isilelí. Ko e fehu’í, ko e hā ‘a e me’a ‘oku tau lolotonga fononga mo ia ‘oku ‘ikai ke tau fakatokanga’i ai ‘a e ‘Otuá?. Fakafeta’i, ko Sihova ‘okú ne ‘osi fakatokanga’i kitautolu. Ko hotau ngafá, ke teuteu ‘etau mo’uí pea fakafaingamālie ma’u pe ke tau fakatokanga’i ai ‘a e le’o mo e fingangalo ‘o e ‘Otuá.

‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: Fakafeta’i ‘e ‘Otua ho’o fakatokanga’i ma’u ‘a e hē mo e ‘aunoa ko au he taimi kotoa pe. Tokoi mai ke u fakafaingamālie’i ma’u pe ‘eku mo’uí ke fe’iloaki mo fai ho finangaló he taimi kotoa pe. `Emeni.

-------------------------------------------------

08/22/2026

Tokonaki, ‘Aokosi 22: Lau Folofola – Matiu 16: 13-20.

Ki’i Ama: Matiu 16: 15-16, “Pea pehē ange ‘e ia, ‘Ka ko hai au ‘i he lau ‘amoutolú?’ Pea tali ‘e Saimone Pita, ‘o ne pehē, ‘Ko e MĪSAIÁ Koe, ko e ‘ALO ‘O E ‘OTUA MO‘UI.’”

Pou ‘Ao: Ko e konga Folofola ‘oku tau vakai ki ai he ‘ahó ní, ‘oku fakataumu’a, ‘Ko Hai ‘a Sīsū?’ Na’e ua e fehu’i ‘a Sīsū ki he’ene kau Akó ‘i Sesalia Filipaí: ‘Ko hai au he lau ‘a e kakaī?’ Ne nau talaange ko Sione Papitaiso, ‘Ilaisiā, pe Selemaia pe ko e taha ‘o e kau palōfitá. Ko hono uá, ko e fehu’i ‘oku kei fiema’u ke fai hono tali ‘e he taha kotoa kuo tukupā ke muimui kia Sīsū Kalaisi mo ‘ene ngaahi folofolá.

Ko e fehu’í, mo ‘etau Ki’i Ama he ‘ahó ní, ‘ko hai au ‘i he lau ‘amoutolú?’ ‘Oku mālie ‘a e tali ia ‘a Pitá, “Ko e Mīsaiá koe, ko e ‘Alo ‘o e ‘Otua Mo’uí.” Kae mahulu atu ‘a e fakahinohino mo e ako ‘oku tau ma’u mei he tali na’e fai ‘e Sīsū kia Pitá: “'Pea tali ‘e Sīsū, ‘o ne pehē kiate ia, Ha monū‘ia ā ka ko koe, ‘e Saimone Pāsiona: he ‘oku ‘ikai ko e kakano mo toto na‘e fukefuke kiate koe, ka ko ‘eku Tamai ‘oku ‘i Hēvani. 'Pea ʻoku ou tala foki kiate koe, Ko Pita koe, pea ʻi he funga maká ni te u langa ai hoku Siasi; pea ʻe ʻikai malava ʻe he matapā ʻo heli ke ikuna ia”. ‘Oku lahi ‘a e koloa faka-Teolosia ‘oku ma’u mei he ngaahi veesi ‘oku tau fakalaulauloto ai, ka tau vakai pe ki he vā ‘o Sīsū mo Pitá pea mo e koloa ne tafe mei ai. ‘Oku tau lave’i mei he Folofolá na’e ‘ikai ke tonu ai pe ‘a e mo’ui ‘a Pitá ‘o fakatatau ki he ‘ene tali mālie na’e faí. Pea neongo ai ‘a e toupīkoi ‘a Pita ki he matelié, ka na’e kei Maka pe ‘a Pita, ‘o me’angāue ‘aki ia ‘e Sīsū ke langa hono Siasí. Na’e ‘uhinga nai ‘i he hā? Na’e ‘ikai ko e taau ‘a Pita mo e fatongia mamafa na’e fakatāpui ia ki aí, ko ‘ene ‘ilo ko e “Misaia” ‘a Sīsū pea ko e ‘Alo ia ‘o e ‘Otua mo’ui. Na’e ‘uhinga hono fili ia ‘e Sīsū he ko e Siasi ‘a e kau “fakatoupīkoi” ‘o tatau tofu pe mo Pita. Ko Sīsū te ne toki fai honau fakatāu’i. Na’e toutou fehalaaki pe a Pita mo tōnounou ‘o a’u ai pe ki he’ene fakasitua’i ‘a Sīsū, ka na’e ‘ika ha taimi ‘e fakasitua’i ai a Pita ‘e he ‘Eikí. Na’e mahu’inga’ia ‘a Sīsū ‘i he mo’ui ‘a Pitá he na’e ‘afio’i ‘e Sīsū ‘a e uho ‘o ‘ene mo’uí. Pea na’e tonu pē, he na’e a’u ki he faka’osi’osi ‘ene mo’uí, na’e ‘ikai kalo mei hono kolosí, kae kole ke tautau fulihi ia ‘o ‘oua na’a fakatatau mo hono ‘Eikí. ‘Oku tau fai angahala kotoa pe ‘o ‘ikai ha taha ‘e ma’oni’oni. Pea ko e Siasi ‘a e kau angahala ‘o tatau pe mo Pita. Kae fakafeta’i he ko e kakai hangē ko kitautolu mo Pita ‘oku langa ai ‘e Kalaisi ‘a HONO SIASI. Ko kitautolu ko e kaunga langa Siasi pe mo Kalaisi pea fakafeta’i he ko Kalaisi ‘okú ne fai hotau fakatau’atāina mo hotau fakatau’i. Pea tau ngāue fie ngāue ‘i he ‘ilo pau ‘oku tau ma’u ‘a Kalaisi ko hotau To’utakanga Pikima’u pe. Pea ‘oku tau fai pe me’a ‘o tatau mo Pita, pea ‘oku ‘a Kalaisi hono fakakakato.

‘Ānau, Lotu mo e ‘Aukai: ’Oku ou kole fakamolemole atu ‘i he ngaahi taimi kuo tonu ai ‘a eku leá, kae fehalaaki ‘a ‘eku ngāué. Ka ‘oku ou fakamālō atu ‘i ho’o fakamolemolé mo ho’o kelesí. ‘Emeni.

-------------------------------------------------

Sāpate, ‘Aokosi 23: Sāpate hono 12 Hili ‘a e Penitekosi. (Lanumata).

Lēsoni: ‘Ekisoto 1: 8-2:10; Saame 124; Loma 12: 1-8; Matiu 16: 13-20.

-------------------------------------------------

Address

12121 N Balboa Boulevard
Granada Hills, CA
91344

Opening Hours

Tuesday 10am - 3pm
Wednesday 10am - 3pm
Thursday 10am - 3pm
Friday 10am - 3pm

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Knollwood United Methodist Church posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Place Of Worship

Send a message to Knollwood United Methodist Church:

Shortcuts

Share